Uudised

Aasta algusest kehtima hakanud rohemajanduse seadus kohustab veelgi enam panustama energiasäästlikele lahendustele ja seda ka ehituses. Majandus ja Kommunikatsiooniminister Kristen Michali sõnul peavad ettevõtted tegema rohkem pingutusi, et tarbijad teaksid täpsemalt kuidas säästa.

“Seaduse eesmärk tuleneb suuremast plaanist, et Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks aastaks 2020 vähendada primaarenergia tarbimist, mis suures plaanis on maavarade ja kütuste tarbimiste vähendamine 20 protsendi võrra,” rääkis minister Michal Rahvusringhäälingu raadiouudistele.

Energiasäästlik ehitus möödapääsmatu

“Sellest tulenevad edasi ka Eestile erinevad tegevused ja erinevad ettevõtmised, mis siis valdavalt ühest küljest on avaliku sektori ettevõtmised, avalik sektor oma ruumiplaanides, kinnisvaraplaanides ja oma kasutatavate hoonete ülevaatamisega püüab muutuda säästlikkumaks. Iga aasta invsteeritakse sellesse juba ja tulevikus ka,” kinnitas Michal

“Samamoodi tegelikult tehakse erinevaid tegevusi, mis siis lõpptarbija osas näitavad tarbijale, kuidas on võimalik paremini energiat säästa. Ka jaotusvõrgu ettevõtted peavad teatavaid pingutusi tegema, et me tarbijatena teaksime täpsemalt ja kuidas oleks võimalik säästa. Samuti erinevaid selliseid ettevõtmisi veel ja kokku peaks eesmärk olema see, et aastaks 2020 me oleksime nii palju efektiivsemad, et me sisuliselt oleksime oma tarbimise tasemelt sama võrdsel tasemel, kui olime aastal 2010. Nii, et see on ikkagi selline üsna ambitsioonikas eesmärk,” rääkis minister.

Seaduse tuleb igal aastal rekonstrueerida vähemalt 3% hoonete pinnast. Ministri kinnitusel on selleks vahendid ka olemas.

“Eelarvesse oleme need kulud juba planeerinud. See tegelikult hästi umbkaudse arvutusena ongi pisut üle 30 000 ruutmeetri aastas, ehk siis 16 hoonet peame renoveerima ja viima teatud energiaklassi tasemele ja tegelikult on ka raha selleks eelarves ette nähtud pisut alla 20 miljoni aastas, aga teisalt hoiab see ka tulevikus maksumaksjale seda raha kokku ja ka hoonete kasutajatele seda raha kokku. Energiat säästetakse ja selle võrra on see ka rahaliselt kasulik. Sellepärast seda kõike tehakse, et tulevikus efektiivsemad olla,” lisas Michal.