Uudised

Praegu kehtib Eestis ehituse valdkonnas 1219 erinõuet tulenevalt 67 eri seadusest. Riiklik nullbürokraatia koostööprojekt üritab seda arvu vähendada, kirjutab juuni erileht Ehitus.

Kui nullbürokraatia projekti esimene etapp keskendub bürokraatia vähendamisega seotud ettepanekute elluviimisele, siis nüüd on kavas lisaks lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaardistas kõik tegevuslubadest tulenevad erinõuded ning töötab välja metoodikat nende mõjude rahaliseks hindamiseks.

Nõuete vähendamise kava valmib septembriks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ja riigihaldusminister Arto Aas leppisid kokku prioriteetsete valdkondade valiku põhimõtetes ja selles, et septembriks koostatakse täpsem nõuete vähendamise kava. Esmajoones võetakse ette lõhkematerjali, mere- ja raudteeohutuse, ehituse, turvateenuse, koolituslubade ja alternatiivsete maksevahendite nõuded, ent sügiseks pakuvad ministrid välja veel prioriteetseid valdkondi.

Aitab halduskoormust leevendada

Lisaks arutati läbi need bürokraatia vähendamise ettepanekud, mis eeldavad suuremaid poliitika muudatusi. Nullbürokraatia projekti eesmärk on vähendada ettevõtjate ettepanekute alusel aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku on esitatud riigile 252 ettepanekut, mis muudavad ettevõtjate riigiga suhtlemist senisest lihtsamaks ja vähem koormavaks. Kolme aasta jooksul on riigil kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet.

Ettevõtjad saavad ettepanekutega kaasa lüüa

Ministeerium koostab täpsema bürokraatia vähendamise kava ja IT-arenduste plaani. Mitmed ettepanekud viiakse ellu suuremate projektide kaudu, mis sageli lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale tehtud ettepanekutest. Ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks teeb majandus- ja taristuminister valitsusele ettepaneku rakkerühma moodustamiseks. Luuakse ka veebipõhine võimalus bürokraatia vähendamise ettepanekute pidevaks esitamiseks ning korraldatakse koostöös ettevõtjatega ettepanekute regulaarne kogumine.

VALIK EHITUSVALDKONNAS TEHTUD ETTEPANEKUID

Lihtsustada ehitise kasutusloa taotlemist Protsess on keeruline ning ettevõtjal puudub ülevaade, kui kaugele on see protsess mingiks ajahetkeks jõudnud. Lihtsustamiseks võiks kasutusele võtta e-lahenduse, kus kõik osapooled saaksid menetluse käiku jälgida reaalajas. E-lahenduse olemasolu kiirendaks märkuste esitamist menetlejal ning märkuste kõrvaldamist taotlejal. Rakendatav täielikult 2016. aastal, eeldusel, et ehitusregistri planeeritud arendused valmis saavad. Lihtsustada ehitusloa taotlemist.

Rakendatav osaliselt 2016. aastal, kui rakendub ehitusregistri moodul, mis võimaldab ehutusloa menetluse läbi viia digitaalselt. Muutus võimaldab enamik ehituslubade menetlust kiirendada.

Kaotada ehitise andmete topeltesitamise kohustus Ehitise või rajatise andmed tuleb esitada kahele riiklikule registrile: ehitisregistrile ja maakatastrile. Mõistlik oleks, et andmed edastatakse ettevõtjate poolt ühte kohta ning seejä- rel registrid vahetavad vajalikke andmeid omavahel.

Rakendatav täielikult 2017. aastal. Ehitisi puudutava info haldamine on laiem teema ja vajab analüüsi, mis on kavas 2016. aastal läbi viia. Seejärel saab otsustada, millist infot ehitiste kohta on vaja riiklikul tasandil koguda, kus ning mis vormingus seda esitada ning millises keskkonnas hallata.

Ühtlustada ja lihtsustada tehniliste tingimuste, projekteerimislubade ja ehituslubade taotlemist ja vastuvõtmist Ehituses kasutatakse mitmeid digitaalseid vahendeid töö korraldamiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks (BIM, VDCM jt). Ühtegi neist ei kasutata riigi poolt vajalikul määral. Kõige suurema efekti bürokraatia vä- hendamiseks annaks ehituse eportaali või ehituse x-tee loomine ja selle ühendamine e-riigiga. Praegu ehituse elukaarel toimuvad mitmekordsed toimingud nagu tehniliste tingimusete, projekteerimislubade ja ehituslubade taotlemine ja andmine, kooskõlastused, muud projekteerimise, ehitamise, vastuvõtu ja haldamisega seotud aruandlused, kooskõlastamised ja vastuvõtt on lisaks suurele mahule ka väga subjektiivsed.

Rakendatav osaliselt 2017. aastal. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine nõuab tegevusi nii haridusvaldkonnas, regulatsioonides, standardites, klassifikaatorites, investeeringuid IT infrastruktuuri jne. Seega on vaja eelnevalt teha veel eeltööd, et BIM laiemalt nõudeks teha.

Allikas: www.ehitusuudised.ee