Uudised

9. oktoobri Äripäevas kirjutab ajakirjanik Tatjana Merkulova, kuidas ehitusvaldkonna huvigrupid ei ole rahul kodifitseeritava ehitusseadustiku eelnõuga ning viitab erinevatele ehitusvaldkonna erialaühendustele.Tõe huvides tuleb ära märkida, et ehitusõiguse kodifitseerimisega on tegeletud juba pea kuus aastat ja kogu selle protsessi vältel on erialaühendused pidevalt olnud aruteludesse tihedalt kaasatud ja neil on olnud võimalus esitada endapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. Seda võimalust on ka paljud aktiivselt kasutanud. Kuigi tuleb nentida, et kohati on kaasamine olnud isegi niivõrd intensiivne, et paljud ühendused on suure töökoormuse tingimustes ja ajapuudusel loobunud aruteludel aktiivselt osalemast või siis arutelusid ettevalmistavat kodutööd tegemast.

Erialaühendused on saatnud ministeeriumitele käesoleva aasta suvel-sügisel kaks pöördumist, mis mõlemad on selgelt keskendunud ehitusvaldkonna tegevusõiguste küsimusele. Pöördumistes ei ole muid ehitusõigusega seonduvaid küsimusi praktiliselt puudutatud ja probleeme välja toodud. Tõe huvides tuleb mainida, et artikli ilmumise ajaks oli pöördumisele alla kirjutanud ettevõtjatega juba kohtutud ning pöördumises esitatud tegevusõigustega seonduvaid probleeme arutatud.

Lisaks olid ettevõtjate esindajad saanud ka eelnõude uued – nende ettepanekutega arvestavad eelnõude versioonid. Ministeerium on ettevõtjate poolt välja toodud muredesse suhtunud alati täie tõsidusega ning kõiki esitatud seisukohti ja stsenaariume hoolega analüüsinud. Heade lahenduste sündimiseks ongi mitmepoolne dealoog hädavajalik. Liberaliseerimist esialgselt pakutud kujul ei tule. Selles osas on artiklis esitatud ka eksitavat teavet.
Kodifitseeritava eelnõu järgi, tegelikult isegi varem, ehk majandustegevuse seaduse üldosa seaduse ja ehitusseaduse muutmisega on plaanis muuta ehitusvaldkonnas tegevusõiguste saamise regulatsiooni. Piire valdkonnas tegutsemiseks aga ei leevendata ega kaotata, vaid oluliselt ajakohastatakse ja muudetakse selgemaks ja isegi karmimaks.

Ilmselt ei vaja selgitamist, et teadmised ja oskused, ehk pädevus, mistahes valdkonnas, seal hulgas ehitusvaldkonnas, saavad kuuluda kokku vaid inimestega ehk spetsialistidega. Ettevõttel võib olla kuitahes uhke ajalugu, kui aga inimesed on ettevõttest lahkunud, siis on lahkunud ka reaalne pädevus ja ettevõttel reaalselt pädevus ka puudub.

Sellest loogikast on lähtutud ka muudatuste ettevalmistamisel, ning ettevõtte tegutsemisõigused ehitusvaldkonnas on seotud otseselt ettevõttes töötavate spetsialistidega. Muudatuse järgi võib (peale piisavalt pikka üleminekuperioodi) ehitusvaldkonnas tegutseda vaid ettevõte, mille juures töötab, ehk kelle töö teeb, juhendab või kontrollib pädev spetsilist.

Edaspidi on spetsialisti pädevus tõendatav vaid kutsetunnistusega kutseseaduse mõistes. Kuna kutseid annavad erialaorganisatsioonid, kes on võimelised kutse taotlejaid ka sisuliselt hindama, siis hakkab toimima pidev kolleegide, aga ka konkurentide hindamine, mis peaks motiveerima spetsiliste ka ennast kaasaegseimate valdkondlikke võimalustega kursis hoidma.

Loodetavasti hakkab toimima ka nn naabrivalvesüsteem. Tänane olukord, kus vastutavaks spetsialistiks saab olla vaid isik, kellel on vaid erialane kõrgharidus, kuid kelle tegelik tegutsemine ja pädevus ehitusvaldkonnas ei ole kontrollitav, on oma aja ära elanud ja vajab uuendamist. Ka arstid või lendurid, kes ei ole aastaid oma erialal tegutsenud vajavad enne uuesti tööleasumist uut sisseelamisperioodi kogenuma kolleegi juhendamisel. Kutsepõhistele tegutsemisõigustele üleminek toobki muu hulgas endaga kaasa ka loo alguses viidatud artiklis unistatud võimaluse korduvalt ja rängalt eksinud spetsialistidelt kutse, ehk tegutsemisõiguse ära võtmiseks või muude kompenseerivate meetmete rakendamiseks.

Lisaks ehitusõiguse regulatsioonile tuleb arvestada ka majandustegevusele sätestatud normidega. Varsti jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt on võimalik ettevõtja tegevus keelata, kui viimane rikub oluliselt konkreetsele tegevusalale sätestatud nõudeid. Keelu kehtimise ajal ei ole ettevõtjal lubatud vastavas valdkonnas oma teenuseid pakkuda. Kuna keelu kehtestab majandushaldusasutus (ehituse puhul Tehnilise Järelevalve Amet), siis on keeld ka avalik ja see kantakse registrisse.

Kõik osapooled ehitusvaldkonnas, sealhulgas ka eelnõuga tegelevad ministeeriumid on huvitatud eelkõige hästi toimivast ehitusturust, mille väljundiks on meie kõigi vajadusi rahuldavad kvaliteetsed ehitised. Küll aga ei saa pidada õigeks lähenemist, et seaduse jõuga tuleks turult eemal hoida konkurente või teha siseriiklik regulatsioon niivõrd karm ja tülikas, et naaberriikides registreeritud ettevõtjad saavad Eesti turul tegutsedes eeliseid.

Allikas: www.ehitusuudised.ee