Tänavu avaldatud riigikontroll audit tõi ilmsiks, et kinnisvarabuumi aastatel on omavoliline ehitustegevus olnud terav probleem paljudes omavalitsustes. Mis on selliste ebaseaduslike ehitiste saatus ja millised on kohalike omavalitsuste võimalused nende lammutamisele sundida.

Ebaseaduslik ehitis on eelkõige ehitis, mis tehtud ilma ehitusloata või mis ei vasta ehitusloa või detailplaneeringu nõuetele.

Teisisõnu on tegu olukorraga, kus kinnistu omanik on lähtunud ehitustegevuses arusaamast “minu kinnistu, teen, mis tahan”. Ehitusseadus § 40 sätestab õigusliku aluseta ehitise korral kohalikule omavalitsusele vägagi jõulise meetme – ehitise omanikule lammutusettekirjutuse tegemine. Juhul kui omanik lammutusettekirjutust määratud tähtajaks ei täida, võib lammutamise korraldada omavalitsus ise.

Seaduse tekst on küll jõuline, kuid tegelikus praktikas on “lammutamisklausli” rakendamine sisuliselt olematu. Seda kinnitab ka eelnimetatud riigikontrolli audit, mille käigus tuvastati, et kaheksas auditeerimise all olnud Tallinna ja Tartu lähivallas ei olnud kohustuslikult lammutatud mitte ühtegi suuremat ehitist.

Senine kohtupraktika

Tuleb tõdeda, et olemasolev kohtupraktika ei julgusta omavalitsusi lammutamismeedet kergekäeliselt kohaldama. Nii on riigikohus lahendis 3-3-1-64-02 märkinud, et mistahes ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab omanikule kahju. Lammutusettekirjutust ei tohi teha karistusena omavolilise ehitamise eest ning sedavõrd intensiivse sekkumise kohaldamist peab igal juhtumil ülimalt põhjalikult kaaluma. Riigikohus leidis samuti, et isegi juhul, kui rikkumist ei olev võimalik kõrvaldada muul viisil kui lammutamise teel, tuleks seda teha osas, mis on vajalik teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks.

Madalama astme kohtud on olnud mõnevõrra jõulisemad ja osal juhtudel ka ehitise lammutamise kasuks otsustanud (nt Kadrioru kaasus 2004. a). Enamasti peetakse lammutamist siiski liialt radikaalseks meetmeks, millele tuleks võimalusel eelistada leebemaid vahendeid.

Valitsev praktika: ebaseaduslike ehitiste tagantjärele seadustamine

Kohalikud omavalitsused ongi läinud seda teed, et lammutamisettekirjutust ei kohaldata. Selle asemel et laskuda võimalikku kohtuvaidlusse lammutamise põhjendatuse üle, püüavad omavalitsused õigusliku aluseta ehitised tagantjärele seadustada. Enamasti toimub see tagantjärele detailplaneeringu või projekteerimistingimuste andmise ning juba olemasolevale hoonele ehitus- ja kasutusloa väljastamisega. Selline lahendus kaitseb küll omavolilise ehitaja huve, kuid jätab tagaplaanile naabrite õigused, avalikud huvid ning planeeringu- ja ehitusloa protsessi tegeliku eesmärgi.

Senine praktika ja diskussioon viitavad, et kinnisvarabuumi ajal kerkinud õigusliku aluseta ehitiste laiaulatuslikumat lammutamist ei tule. Kohustuslikud lammutamised jäävad ka edaspidi üksikjuhtumiteks – seal, kus omavolilise ehitisele esineb aktiivne naabrite või avalikkuse vastuseis. Üsna sarnane on õigupoolest praktika ka Saksamaal, kus kohustuslik lammutamine on samuti harv ja kõige viimane vahend õiguspärase olukorra taastamisel.

Ülaltoodu ei tähenda, et omavalitsused peaks mistahes omavolilisi ehitisi tolereerima ning käsitlema nende kohustuslikku lammutamist automaatselt võimatu missioonina. Eriti juhtudel, kus omavoliline ehitis rikub oluliselt naabrite õigusi ja planeeringunõudeid, tuleks aktiivselt kaaluda ehitusseaduses võimaldatud lammutusettekirjutuse meedet. Mida varasemas ehitusfaasis omavolilisele ehitusele reageeritakse, seda hõlpsam on ka lammutusmeetme kohaldamine.

Artikli autor on Marko Mehilane,
advokaadibüroo Entsik & Partners vandeadvokaat ja partner

Suvised haiglate hanked õendus- ja hooldusteenustekomplekside arendamiseks on järjest ebaõnnestunud, kuna laekunud ehituspakkumised on kuni 40% kallimad, kui haiglad planeerisid. Eurotoetuse number on muutumatu ja lisaraha tuleb leida mujalt, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” toetuse suurus pandi paika 2009. aastal, mil ehitusturg oli madalseisus. ERFi tuge taotlenud haiglad arvestasid küll projektide eelarveid koostades eeldatava hinnatõusuga, kuid tegelik tõus oli ootamatu.

Kokku läks 21 Eesti haigla ja hoolduskeskuse vahel jagamisele üle 27 miljoni euro abiraha. Selle summa abil peaks 2015. aastaks Eestisse juurde tekkima ligi tuhat uut hooldusravi voodikohta.

Kuna tegemist oli suurte projektidega ja aega justkui oli, siis on praeguseks vaid Kuressaare ja Räpina haigla avamispidustused ära pidanud. Viljandi haigla tähistas hooldusravi I järgu valmimist juunis. Ehitamisega on alustanud veel kaheksa haiglat.

Kümme haiglat on ettevalmistusjärgus. Rahapuudus on murdmas neist kümnest viit. Nende haiglate juhid on dilemma ees: kust kokku hoida ja mis ulatuses projekti kokku tõmmata, kui palju laenu võtta, kas ehitamine edasi lükata või sellest hoopiski loobuda. Seevastu on Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Hoolduskliiniku ehitamine 4% võrra odavam, kui eeldati.

Üks viiest, kes probleemidest hangetega ka sotsiaalministeeriumi teavitas, on Järvamaa haigla. Seitsmest pakkumisest odavaim oli 2,05 miljonit, kalleim 2,88 mln eurot. Haigla nõukogu esimehe Arvo Sarapuu sõnul jääb neil ehitusest, vaatamata ERFi toetusele, puudu ligi 645 000 eurot ning umbes samas suurusjärgus tuleb neil ka laenu võtta. “Näeme, et järgmine aasta on veel hullem – raha kaotab oma väärtust, nii et targem on laenu peale minna,” selgitas Sarapuu 2. septembril tehtud nõukogu otsust.

Allikas: Äripäev

Kredex on aastaid toetanud kortermajade renoveerimist moel, et pole tähelepanu pööratud ventilatsioonile ja hoone sisemisele mikrokliimale, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg oma blogis.

„Peamiseks soojustusmaterjaliks on vahtpolüstürool, mis seina kleebitakse ja üle krohvitakse. Juba ehitusplatsid ise on õõvatekitavad: vahtplast on ladustatud hoonete lähendusse, seinad on täiskleebitud krohvikihti ootavat valget plasti, inimesed on kodudes, palavusest aknad lahti. Säde või aknast heidetud sigaretiots on piisavaks sütikuks, rääkimata pahatahtlikkusest,“ kirjutab Strandberg.

Ta selgitab, et polüstürooli põlemisel tekkiv stüreen on tugev mürk, mis ka lühiajalisel kokkupuutel hingamisteedega inimese teise ilma saadab. „Vahtpolüstürool on aga odav materjal ja seetõttu langebki valik just sellele. Ohutust kasutamisest on aga asi kaugel, seda enam, et kasvuhoonegaaside kvoodiraha kasutustähtajad hingavad kuklasse ja sunnivad kiirustama-kiirustama-kiirustama,“ märgib Strandberg.Reeglina on seina ja soojustuskihi vahel ka mugavusest ja materjalikokkuhoiust tulenev õhuvahe, mis toimib õhutoitena põlengu puhul. Tuleohutuse mõttes peaksid Strandbergi sõnul nii akende ümbrused kui korruste vahedki olema isoleeritud mingi tulekindla materjaliga, et krohvi all põlema süttinud polüstürool ei muudaks maja surmakambriks. “Ohutu ehitamisviis peaks aga plastikuplaadid hoidma ehitusplatsist kaugemal ning seinas ei peaks valendama rohkem kui sada ruutmeetrit katmata plastkasukat,” lisab ta.

Praegu on Strandbergi arvates viimane hetk, et päästeamet avaks silmad selle ohuallika suhtes ja lisataks renoveerimisele ka selgemad ohutusnõuded, mis tulenevad polüstüreeni ohtudest.

„Raske öelda, kui paljud inimesed täna energiasäästu formaalse nime all kannatavad niiskuse ja hallituusseente tekitatud tõbede käes. Energiasääst on küll oluline, kuid selle nimel ei peaks kodanike elude ja tervisega riskima.
Majanduskasvu nimel suremine ei ole see väärtus, mille nimel elada,“ leiab Strandberg.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Kredex on aastaid toetanud kortermajade renoveerimist moel, et pole tähelepanu pööratud ventilatsioonile ja hoone sisemisele mikrokliimale, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg oma blogis.

„Peamiseks soojustusmaterjaliks on vahtpolüstürool, mis seina kleebitakse ja üle krohvitakse. Juba ehitusplatsid ise on õõvatekitavad: vahtplast on ladustatud hoonete lähendusse, seinad on täiskleebitud krohvikihti ootavat valget plasti, inimesed on kodudes, palavusest aknad lahti. Säde või aknast heidetud sigaretiots on piisavaks sütikuks, rääkimata pahatahtlikkusest,“ kirjutab Strandberg.

Ta selgitab, et polüstürooli põlemisel tekkiv stüreen on tugev mürk, mis ka lühiajalisel kokkupuutel hingamisteedega inimese teise ilma saadab. „Vahtpolüstürool on aga odav materjal ja seetõttu langebki valik just sellele. Ohutust kasutamisest on aga asi kaugel, seda enam, et kasvuhoonegaaside kvoodiraha kasutustähtajad hingavad kuklasse ja sunnivad kiirustama-kiirustama-kiirustama,“ märgib Strandberg.Reeglina on seina ja soojustuskihi vahel ka mugavusest ja materjalikokkuhoiust tulenev õhuvahe, mis toimib õhutoitena põlengu puhul. Tuleohutuse mõttes peaksid Strandbergi sõnul nii akende ümbrused kui korruste vahedki olema isoleeritud mingi tulekindla materjaliga, et krohvi all põlema süttinud polüstürool ei muudaks maja surmakambriks. “Ohutu ehitamisviis peaks aga plastikuplaadid hoidma ehitusplatsist kaugemal ning seinas ei peaks valendama rohkem kui sada ruutmeetrit katmata plastkasukat,” lisab ta.

Praegu on Strandbergi arvates viimane hetk, et päästeamet avaks silmad selle ohuallika suhtes ja lisataks renoveerimisele ka selgemad ohutusnõuded, mis tulenevad polüstüreeni ohtudest.

„Raske öelda, kui paljud inimesed täna energiasäästu formaalse nime all kannatavad niiskuse ja hallituusseente tekitatud tõbede käes. Energiasääst on küll oluline, kuid selle nimel ei peaks kodanike elude ja tervisega riskima.
Majanduskasvu nimel suremine ei ole see väärtus, mille nimel elada,“ leiab Strandberg.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Client relations, work organisation, compiling price offers, financial matters.

Mobile: +372 51 50 255
E-mail: toomas@harupex.ee

General construction – finishing works

General construction – finishing works

General construction – finishing works

General construction – finishing works

General construction – finishing works

General construction – finishing works

Lõppev aasta jäi nii mõnelegi ehitusvaldkonna ettevõtjale viimaseks. Äripäeva koondatud andmete põhjal on sel aastal tänase seisuga pidanud turul lahkuma 64 ehitusfirmat ja 11 ehitusmaterjalide tootjat.

„Minu hinnangul on tänasel päeval eesti ehitusturul tegutsevatest ettevõtetest 70% pankrotis ja eriti kaua enam vingerdada ei jaksa,“ rääkis ehitusuudised.ee-le aasta eest Comfort AE juht Enno Rõõs. Ta prognoosis, et seetõttu hakkab kaasa minema ka veel täiesti korralikus seisus olevaid ettevõtteid: “Arvan, et kõige hullem aeg on just saabumas,” märkis Rõõs 2009. aasta detsembris.

75 pankrotiga lõpetanud ettevõtet
Ehitusfirmad

1. Levar pankrotis 15.01.2010
2. Danite-Elekter pankrotis 26.01.2010
3. Viking Building pankrotis 29.01.2010
4. Bovitex pankrotis 02.02.2010
5. PONLEU YOTHAPOL pankrotis 05.02.2010
6. KAULA KOTSELVARA pankrotis 09.02.2010
7. Krimmer pankrotis 11.02.2010
8. Heinver Ehitus pankrotis 17.02.2010
9. RVV pankrotis 18.02.2010
10. Amparis pankrotis 25.02.2010
11. Renet pankrotis 01.03.2010
12. Ekosüsteemide pankrotis 12.03.2010
13. AMATIKO EESTI pankrotis 15.03.2010
14. Volentas pankrotis 15.03.2010
15. AP Ehitus pankrotis 15.03.2010
16. Wiru Ehitus Grupp pankrotis 16.03.2010
17. BBCC Invest pankrotis 16.03.2010
18. Haljala Ehitus pankrotis 17.03.2010
19. Eurokatus pankrotis 17.03.2010
20. Welander pankrotis 19.03.2010
21. K-Trassiehituse pankrotis 24.03.2010
22. Püramiidmaja pankrotis 29.03.2010
23. MKV pankrotis 09.04.2010
24. Linemen pankrotis 12.04.2010
25. Selavii pankrotis 12.04.2010
26. Tern Katused pankrotis 21.04.2010
27. Marmets Capital pankrotis 03.05.2010
28. Alnus pankrotis 05.05.2010
29. K & P Ehitus pankrotis 07.05.2010
30. PMC Ehitus pankrotis 11.05.2010
31. CPK Elekter pankrotis 11.05.2010
32. Erwes Eesti pankrotis 18.05.2010
33. Tuumaloit pankrotis 24.05.2010
34. AUG pankrotis 01.06.2010
35. Rebasepõllu Arenduse pankrotis 03.06.2010
36. Atromak pankrotis 18.06.2010
37. Feksinar pankrotis 21.06.2010
38. Viskari pankrotis 29.06.2010
39. VKD LE pankrotis 06.07.2010
40. Megaservice Inc pankrotis 16.07.2010
41. KLIVEX-ML pankrotis 19.07.2010
42. Impost pankrotis 04.08.2010
43. Maastikumeister pankrotis 13.08.2010
44. Prevalte pankrotis 02.09.2010
45. Housing Estate pankrotis 04.10.2010
46. HAMMERMAN pankrotis 05.10.2010
47. Hotronic pankrotis 13.10.2010
48. SWINGHILL INVEST pankrotis 13.10.2010
49. Uus Ehitus RC pankrotis 20.10.2010
50. Holliger Grupp pankrotis 20.10.2010
51. Talbor pankrotis 26.10.2010
52. EHITUSE ERITÖÖDE pankrotis 27.10.2010
53. Gildner pankrotis 02.11.2010
54. Ecomar Ehitus pankrotis 04.11.2010
55. Pirtel Välitööd pankrotis 08.11.2010
56. Volari pankrotis 11.11.2010
57. Profftel pankrotis 17.11.2010
58. JP Ehitus pankrotis 23.11.2010
59. Frezire pankrotis 23.11.2010
60. Remgard Ehitus pankrotis 23.11.2010
61. Topkraft pankrotis 30.11.2010
62. Tiva Ehitus pankrotis 02.12.2010
63. EQ Ehitab pankrotis 10.12.2010
64. Win Markets pankrotis 17.12.2010

Allikas: Äripäev
www.ehitusuudised.ee

NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak  usub, et ehitusturu šokk on möödumas ja need ettevõtted, kes suutsid raskused ületada, on uue olukorraga kohanenud. Järgeneb lühiintervjuu Toomas Aakiga.

Millisena jääb meelde aasta 2010? Millised olid olulisimad sündmused?

2010. aastat iseloomustavad lõputud riigihangete vaidlustamised, mis pidurdasid nii ehitusprotsessi kui eurorahade kasutuselevõttu ning seadsid ohtu kavandatud ehituseelarvetest kinnipidamise. Märkimisväärne on kindlasti ka ehituse sisendhindade väga järsk tõus.
Tellijaid tabasid ebameeldiva üllatusena ehituslepingute katkestamised ja pakkumishindade tõus uutel konkurssidel. Kahjuks iseloomustab mööduvat aastat ka mõnede tänaseks juba Eesti Ehitusettevõtjate Liidust väljaheidetud firmade nn. jokk-skeemid, mis kahandasid peatöövõtjate usaldust tellijate ja alltöövõtjate silmis.
Positiivse poole pealt jäi meelde riigi ja kohalike omavalitsuste senisest tõhusam töö eurotoetuste abil teostatavate projektide käivitamise nimel. Tõsi küll, mõningatel juhtudel tuli kahjuks liigse kiirustamise tõttu kvaliteedi arvelt lõivu maksta. Samuti võib öelda, et ehitusturu šokk hakkab mööduma ja need, kes suutsid raskused ületada on tänaseks ka olukorraga kohanenud.

Mis on ehitusturul aasta “ämber”, mis aasta õnnestumine?

Kõik riigihangete lepingute katkestamised on “ämbrid”, sõltumata sellest, kumb pool selles süüdi on. Vajalikud objektid ei saa valmis ning raha jääb kasutamata, mistõttu kannatavad nii riik, ettevõtjad kui kodanikud.
Õnnestumiseks võib pidada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu hea käitumistava vastuvõtmist, mis võimaldab tellijatel soovi korral hoida petised, kurjategijad ja muud ehitusturu solkijad riigihangetest eemal.

Milliste tulemustega aasta lõpetate ja millised on sihid järgmiseks aastaks?

NCC on üks põhjamaade suurimaid ehitusfirmasid ja kuivõrd põhjamaade ehitusturg elas kriisi päris kenasti üle, siis lõpeb aasta NCC-le loodetust paremini. Tuleval aastal jätkame kindlasti samal kursil ja soovime usaldusväärse partnerina teha kõvasti tööd.

Allikas: Äripäev
www.ehitusuudised.ee

ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg rääkis, et ilmselt jätkub metallitööstuse sektoris ebastabiilsus hindade kujunemisel ning karta on baasressursside ja toorme hindade mullusest kiiremat tõusu.

”Kuivõrd sisendkulude hinnad on tublis kasvus, siis hea müügitöö ja kuluefektiivsus omavad lähiaastatel märgilist tähendust kõigile tootjatele,” märkis Sulg. Ta lisas, et põhioasa metallitööstuse sektorist püsib ekspordilainel ja on seetõttu sõltuvuses ennekõike protsessidest Skandinaavia turul. Siseturul ta erilist elavnemist ei prognoosi, kuigi märgib, et finantsvahendite aktiivsemat pakkumist on juba siiski märgata.

Sulg loodab, et riigihankeid käsitlev seadusandlus läbib kiire ”ravi”, kuna selle ümber toimuv on paljuski tervele mõistusele arusaamatu. “Seadusloome osas võiks üle vaadata ka senised pankrotte ja saneerimist käsitlevad seadusepügalad. Kilbile tuleks tõste ennekõike võlausaldajate kaitse vajadus ja alles seejärel mõelda haldurite ja saneerijate honoraridele ning paraku sageli ka endiste omanike huvidele,” rääkis ta.

”Oma tegemistes me peadpööritavaid arenguid ette ei näe ning üritame jätkata senisel tasemel. Tahame varasemast rohkem panustada uutesse tehnoloogiatesse, et olla vähem sõltuv paratamatult taas tekkima hakkava tööjõupuuduse probleemide ees,” iseloomustas Sulg ettevõtte lähituleviku arengusuundasid. ”Oluline on ka tururiskide hajutamine – kõrgete marginaalidega ning suurte riskidega äri ei ole meie tugev külg, püüame sellest hoiduda.”

Allikas: Äripäev

Construction process management, work co-ordination, subcontracting, compiling price offers.

Mobile: +372 52 48 551
E-mail: urmas@harupex.ee