Uudised

Uue määruse kohaselt lähevad ehitusvaldkonna ettevõtjad järgmisest aastast järk-järgult üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele. Kui praegu on ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, siis tulevikus tuginetakse eelkõige kutsetunnistustele.

Ehitusseadustikus mainitud asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitatud keskkonna ohutuse, keskkonnasäästu ja tootlikkuse tõusu. Vajadus valdkonna spetsialistide pidevaks erialaseks arenguks tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe arengu ja digitaliseerimise tõttu.

Kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd määruses reguleeritud tegevusalal.

„Uus kvalifikatsiooni tõendamise süsteem võimaldab ehituses juurutada elukestva õppe põhimõtet, siduda tõhusamalt tööturgu haridussüsteemiga, võrrelda erialast kompetentsi ning tõhustada ehitushankeid ja järelevalvet,“ sõnas ehituse asekantsler Jüri Rass.

„Jätkame koostöös ehitusvaldkonna erialaliitude, haridusasutuste ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ka ehitusseadustiku tõhusa rakendumise jälgimist ning rakendusaktide ajakohastamist,“ lisas Rass.

Täna on kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, välja arvatud arhitektuurne projekteerimine, kus kutsega kvalifikatsiooni tõendamine juba kehtib. Järgmisest aastast aga toimub üleminek kutsepõhisele pädevuse tõendamisele projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusaladel. 2018. aasta 1. juulist saab üksnes kutsega tõendada ehitustöid tegevate ettevõtjate ja teede valdkonna ettevõtjate kvalifikatsiooni.

Allikas: www.ehitusuudised.ee