Uudised

Juba aasta alguses teadsid ettevõtjad, et tulemas pole head ajad. Kahanenud ELi toetuste ja CO2 kvoodiraha tõttu oli paljudel vähem tööd.

Energia hind aga tõusis sama kiiresti kui palgasurve ja ehitamine läks kallimaks. Samas tundsid ettevõtjad puudust oskustöölistest, tõdedes, et paljud talendid on lahkunud piiri taha.

Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis aasta jooksul meie ehitusrubriiki intrigeerisid.Parim ehitaja. Tallinna Ülikooli Nova õppehoone ehitamine tõi Skanska projektijuhile Keit Paalile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aasta ehitaja tiitli. Žürii nimetas Paali üheks plussiks – ja auhinna põhjuseks – meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. “Aga teistmoodi ei saagi tööd teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigi midagi. See võib kuidagi toimida ühe projekti, aga pikema projekti puhul – mina ütlen, et nii ei saa teha,” ütles Paal. “Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb.”
Mõned päevad tagasi kuulutati välja uus aasta ehitaja, kelleks Aivo Pedak Oma Ehitaja ASist.

Energiatõhusus. Jaanuari alguses muutusid karmimaks hoonete energiatõhususe nõuded. Miinimumnõuded kehtivad nüüd kõigile hoonetele, mida ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse.

Napib tööjõudu ja töötajaid. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu uuring kinnitas kurba tõika, et ehituses ei ole piisavalt tööjõudu. Ligi pooled ehitusettevõtte juhid vajasid kohe töölisi ja insener-tehnilist personali. Suvel kirjutasime, et töötukassa andmetel otsiti kõige rohkem abitöölisi ehitustele. Ehitusettevõtjad nentisid, et head hooajatöölist on keeruline leida, sest suur osa motiveeritud ja osavatest töötajatest on Eestist ära läinud.
Ehitussektor tundis end konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal kõige ebakindlamalt –just tööpuuduse tõttu. Nõudlus oli vähenenud, peamiselt ELi toetuste perioodi ja CO2 kvootide müügiraha projektide lõpu pärast.

Esimene passiivmaja. Veebruaris sai valmis Eesti esimene sertifitseeritud passiivmaja, mille lasi ehitada toonane Premia Foodsi juht Kuldar Leis. Majas on kasutatud ebatavalisi lahendusi ja tehnoloogiaid, näiteks on seal uudse konstruktsiooniga aknad ja seinapaneelid, seinaküte ja vertikaalne maaküte. Iga väiksemgi detail on paika pandud selleks, et kuluks vähem energiat.

Prognoos läks täppi. Statistikaameti teatel kasvas ehitushinnaindeks aastatagusega võrreldes 4,6%. Aasta alguses ennustasid eri valdkondade ehitusettevõtjad selleks aastaks 5%-list hinnatõusu. Aasta lõpus kirjutasimegi, et peamiselt energia- ja tööjõukulu tõttu on ehituses hinnad umbes 5% kerkinud. Osa ettevõtjaid teeb aga endiselt pakkumisi allpool omahinda, lootes n-ö sisendite pealt kokku hoida.

Liidu uus juht. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu senise juhatuse esimehe Tiit Kuuli vahetas välja ehitusfirma Rand & Tuulbergi üks omanikke Raivo Rand. Rand märkis intervjuus, et on viimane aeg panna paika ehituspoliitika riiklik strateegia. Liidu sees pidas ta oluliseks välja töötada ehituslepingu üldtingimused.

Kahjumis, aga optimistlikud. Enamik Eesti ökoloogiliste ehitusmaterjalide tootjatest jäi üle-eelmisel aastal kahjumisse. Sellegipoolest on nad optimistlikud, sest ökomaterjalidest maju väärtustatakse üha rohkem.

Jätkus uue ehitus- ja planeerimisseadustiku väljatöötamine. Sügisel leidis osa erialaliitudest, et praegusel kujul ei tohiks eelnõu vastu võtta, sest probleemide lahendamise asemel tekitab see uusi kitsaskohti. 5. detsembril kiitis valitsus ehitusseadustiku eelnõu siiski heaks.

Maxima õnnetus. Aasta lõpus Lätis varisenud Maxima katus tõstatas arutelu hoonete ohutuse üle. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet rõhutas, et Eestis on ehituskontroll tugevam ja seetõttu on meil ohutumad ehitised. Spetsialistid aga soovitasid, et kui hoone kandekonstruktsioonides on pragusid või nihkumisi, tuleks asjatundja appi kutsuda.

Kuidas riigihankeid korraldada? Terve aasta on kestnud arutelu riigihangete valiku­kriteeriumide üle. Sel nädalal tegi diskussioon pöörde: kuigi ehitusettevõtjad on korduvalt rääkinud, et valiku esimeseks kriteeriumiks ei tohiks olla väikseim hind, teatas rahandusministeerium, et ehitusettevõtjate liit on neile vahendanud ehitajate arvamust, et just hind peaks olema olulisim argument.

Allikas: www.ehitusuudised.ee